J. Pahikkala
Finlande
Programmiga võidakse uurida ja harjutada soome verbide muutevorme. Programm toimib kaheksa keeli, muuseas eesti keeli. Programmi algupärane eesmärk oli soome keele õppimine välismaade ülikoolides, kuid sobib see ka muude õppeasutuste jaoks.
Programmile söödetud verbi vorme võib kõigepealt sirvida rühmiti. Vormrühmi on 24 ja neil on igaühel oma leheküljenumber. Sirvides saab finiitsed (pöördelised) vormid soovi järgi varustada eri sufiksabisõnade (sirvides klahvidega z, x, c, v, b, n, m) ja isikupronoomenitega (sirvides klahviga “;”).
Vormide õppimine toimub muidugi kõige loomulikumini keskendudes ühele vormirühmale korraga. Soovitud rühmasse pääseb kohe verbi söötmise järel andes leheküljenumbri. Programm teatab vajalikud klahvisurumisalternatiivid asjaomastes kohtades (hüüumärgiga). Harjutusolukorra saab alati, kui on näha “e!”, ja sealt pääseb kontrollimisolukorda lihtsalt vajutades kord ENTER-klahvile.
«TUULI»-programmi eestlases teisendis on nüüd võimalus põhjalikult õppida soome verbide morfoloogised struktuurid nn. küsitlusolukorras. Siin saab uuritavaks juhuslikke verbivorme, milledest programm küsib kasutajalt kõik grammatilised kategooriad (pöördelistest vormidest tegumoodi, mooduse, tempuse ja isiku, käändelistest vormidest kaasuse jt.) ning ilmutab ka kas vastused on õiged.
Programmile on iseloomulikut nõtkus. Ei sega, ehkki kas kohe ei vajutaksgi õigele klahvile või söötaks programmile mingi võimatu verbi põhivormi. Valitud verbi olles sees võidakse täitsa vabalt hüpelda selle vormirühmast teisesse kasutades numbriklahve. Numereeritud leheküljed moodustavad teatud tuumiku, millest saab vahel kõrvale põigata muuseas
Harjutatava verbi vahetus teiseks käib suvalises kohas vajutades esiti ENTER-klahvile. Kui kasutab verbi vahetamiseks TAB-klahvi, siis jätkub programm automaatselt endisel leheküljel.
Teine omadus on, et programm annab alati aega oma kasutajale ka ise mõelda kunagisele vormirühmale. Kuna rühma nimi on tulnud nähtavale, võidakse esiteks mõtiskleda oma meeles vormide üle ehk kas või kirjutada neid paberile. Järgmine klahvivajutus toodab vormid (või viib harjutusolukorda, kui vajutatakse “e”).
Kolmas on üldkehtivus: «TUULI» on suuteline genereerima veatult kõik pöördelised ja käändelised vormid (kokku 282 tk.) igast soome mitmeisikulisest verbist, mis esineb «Nykysuomen sanakirjas» ning lisaks määratust hulgast muidgi verbe (kas või sillata, raveta, järjestelmällistytellä, söheltää, zimbabwelaistua). Kõik haruldased ja vanavõitudgi tegusõnad käivad (näit. sueta, vilvetä, peljätä, aterioita). Juhul et sama põhivorm on ühine kahe erineva verbi paradigmale, nagu keritä, tavata, isota, toeta, nii asjast tuleb teade, ja teinegi paradigma on saadaval söötades selle põhivormiks *keritä jne. Vastavalt on sillal kuna üks verb pöördub kahesuguselt (nagu tietää, aueta, kimmota). «TUULI» ei ole kavatsetud käsitlema murdelisi ega slängiverbe, mitte ka puudulikult pöörduvaid verbe nagu tuta ja raketa (erandiks on seh-verb ‘säh’, mille kõik kaks vormi on saadaval!).
Tegusõna põhivorm on nähtaval kogu aja. Verbi olemist astmevahelduse alune avaldab A-täht vasakul. Lõppkahendust, mis on räägitud keeles tähtis, näidatakse asjaomastes vormides alati ()-tähega. Harjutusolukorras nõutakse lõppkahenduse õppimine ka kasutajalt.
«TUULI»-programm tahab lisaks anda õppijale arusaamist soome enkliidisüsteemist: Sufiksabisõnu (liitepartikleid) saadakse kaasa verbivormitesse klahvistiku alumiselt rivilt (z, x, c, v, b, n, m), ja neist on selge meeldetuletus näha ruudu alumises osas paremal; näit. “(-pa/pä)”, mis sageli vastab eesti aga-partiklile, ja teisel korral “(-han/hän)”, millele umbes vastab eesti ju. Küsivad verbivormid moodustatakse soome keeles alati verbi lõpus oleva liitepartikliga; need vormid tulevad z- ja x-klahvidega (viimane annab peale pärise küsiva ko/kö-liite (eesti kas-partikel) ka “delikaatse” ehk kõheleva han/hän-lisa). Liitepartiklid tõstavad igast soome verbist sündivate vormide koguarvu programmis 1064-ni. Harjutusolukorrasgi peab arvestama võimalikut liitepartiklit.
Kui verb võib toimida abiverbina, nagu voida, nii selle rektsioon (näit. voitte tehdä, aga viipyy tekemässä, estit tekemästä, läksin tekemään) saadakse r-klahviga (pärast 1- à 18-lehekülgi).
«TUULI» toodab igast verbist finiitsed (pöördelised) vormid rühmiti eri isikutes ja passiivis, ka eitavalt. Samuti saadakse nominaalsed (käändelised) vormid rühmiti nende kõikides võimalikes aktiivi ja passiivi käänetes ning nende rakendustena mõnd lauselühendit (finaal-, temporaal- ja partitsiiptarindid). III ja IV infinitiivi kasutamisviisidest on näitelauseid.
Küsimus- ja käskvormiline verb ning liitepartiklid mõjuvad soome lause sõnajärjestusse. Programm õpetab sedagi näites aluse paiga kõigesugustes lausetes (kui vajutatakse SHIFT-ile ja samaaegselt millelegi klahvidest z, x, ..., m või “;”). Liitepartikli olemine lause aluses nähakse näitetaoliselt.